Ferdynand Goetel (1890-1960) kuulub nende poola kirjanike hulka, kelle kirjanduslik looming algab alles peale I maailmasõda iseseisvas Poolas ja kes juba oma esimeste teostega äratab täiesti teenitult suurt tähelepanu.
Olles veetnud maailmasõja ajal rea aastaid tsiviilvangina Turkestanis ja Pärsias, kust ta pääseb kodumaale alles pärast sõja lõppu, tõi Goetel poola kirjandusse uudse elemendina mingi idamaise kirevuse ja kirglikkuse. Juba tema ained olid uued: Turkestanis, Idamaal ja Venes sõjasündmuste tõttu laiali paisatud poolakate käekäik. Osalt kasutas kirjanik oma esikteostes päeviku vormi.
Goeteli silmapaistvamad esikteosed «Kar-Chat», «Inimsus», «Schmerzenreich», «Karabeti päevik» ja «Päevast päeva» käsitlevad kõik sõjavangist kaasatoodud muljeid ja nendega vallutab algaja kirjanik Poola lugejaskonna.
B. Linde