Martin Walser (s. 1927), produktiivne ja tunnustatud autor, paljude oluliste kirjandusauhindade omanik, kellelt seni on meil ilmunud valimik «Lennuk maja kohal», üks pala novellikogus «Võilill» ja kaks näidendit «Kõrvalhaak. Toalahing», astub seekord eesti lugeja ette novelliga «Põgenev hobune», mida kriitika peab 70-ndate aastate saksakeelse kirjanduse üheks tippsaavutuseks, lausa täiuslikuks kirjandusteoseks, mille proportsioonid on omavahel laitmatus kooskõlas.
Walser näitab ennast selles kahe abielupaari puhkuseloos ehk n. ö. abielunelinurga loos oskusliku vaatlejana, teravapilgulise psühholoogina. Üsna vähestel lehekülgedel annab ta nn. keskea kriisist (ja teistestki kriisidest) parema pildi, kui seda tihti suudavad mahukad dokumentaalkäsitlused kogu oma statistika- ja pihtimusküllusega. Kummalises iroonia ja kaastunde, teravmeelsuse ja intiimsuse ühenduses, nappide stseenidega, sõnaahtrate lausetega, näilise kergusega kirjeldab ta kahe koolivenna ja ülikoolikaaslase Helmut Halmi ja Klaus Buchi kahte erinevat põgenemisteed ühiskonna ja iseenda eest.