«Põhjakaares kõmab kõu» on portree noorest mehest, kes otsib oma kohta elus, traditsioonide ja modernsuse, perekonna ja individuaalsuse, rahuliku maaelu ja suurlinna üha suureneva närvilisuse vahel. Teost iseloomustab mitmetahuline semiootika – see on märkide ja tähenduste ning nendest aru saamise romaan. Lugu tundub esmapilgul hoomamatu, kuid sellel on sügavad juured – nagu romaanis sageli kirjeldatud kanarbikul.
Iga päev karjatab 19-aastane Jannes koos oma perega Lüneburgi nõmmel lambaid. Ümbruskonnas kobrutab rahutus, kuna hunt on tagasi nõmmele saabunud. Sagenevad rünnakud lammastele ja koos nendega konfliktid külas, mis peagi muutuvad poliitiliseks. Sellal kui rahvuslikult meelestatud elanikud püüavad probleemi oma kasuks pöörata, teravneb olukord, ähvardades viia omakohtuni, siis põgeneb Jannes oma lammastega nõmmele. Ent seal avab viirastuslik kohtumine talle äkitselt paikkonna sünge ajaloo, mis heidab pikki varje veel tänapäevani.
Markus Thielemann loob oma romaanis ühe igatsetud maastiku psühhogrammi ja näitab ühtaegu peenelt ja haaravalt, kuidas võib idüll iseenda vastandiks muutuda.
Markus Thielemann (snd 1992 Ludwigsburgis) on õppinud geograafiat ja filosoofiat, seejärel ka loovat kirjutamist, elab Hannoveris. Tema esimene romaan «Mändide vahel» (Zwischen den Kiefern) ilmus 2021; 2024 ilmunud «Põhjakaares kõmab kõu» (Von Norden rollt ein Donner) nomineeriti samal aastal mainekale Saksa kirjandusauhinnale Deutsches Buchpreis.
