«Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid tinglikult – eelkõige siis, kui ta Taani juurde kuuluvana selle saatusest sõltus.» Rasso Knoller
Eestlastena peame ennast osaks Põhja-Euroopast ja arvame, et tunneme Põhjamaid hästi. Vähemalt Soomet ja Rootsit. Norra, Taani ja Island jäävad juba kaugemale ning Fääri saared ja Gröönimaa on hoopis eksootilised paigad.
Kui hästi me oma põhjamaiseid naabreid aga ikkagi tunneme? Kas te teate näiteks, mida tähendab kõikjal Põhjamaades kehtiv Jante seadus? Või mis eristab taanlasi teistest põhjamaalastest? Või kuidas esitleda oma uut ideed rootslastest kolleegidele? Või miks soomlased hoiavad pigem norrakate kui rootslaste poole? Ja kust on pärit sõna kvisling?
Raamatu muudab huvitavaks seegi, et Põhjamaadele heidetakse pilk keskeurooplase, täpsemalt sakslase seisukohast. Nii saab eesti lugeja boonusena kaasa silmaringi avardava ülevaate Põhjamaade ja Saksamaa suhetest ning sakslaste ja põhjaeurooplaste mentaliteedi erinevustest.
Rasso Knolleri «Põhjamaad» on mõnus ja hariv lugemine, mis avardab meie teadmisi lähedastest naabermaadest, olgu siis eesmärgiks sinnakanti õppima või tööle minek, puhas reisilust või maailmapildi avardamine tugitoolist tõusmata.
