Eessõnast
Jakob Liiv oli 1901. a. sunnitud halva tervise tõttu loobuma kooliõpetaja ametist. Ta asus elama Väike-Maarjasse, kus asutas omale väikese raamatupoe. Selle poe letil ongi kirjutatud «Pühakuju». Lisaks suurematele lugulauludele «Pühakuju» ja «Kõrbelõvi» on talt ilmunud veel rida väiksemaid lugulaule, üle saja soneti, umbes 300 mitmesuguse sisuga vähemat luuletust, 13 näitemängu ja suur hulk lühemaid ja pikemaid jutustusi. Seepärast võime Jakob Liivi õigusega Eesti viljakamaks rahvakirjanikuks nimetada.