«Paabeli maja» (1978) on Jersildi üks kuulsaim ja loetuim teos.
Mahukas romaan kirjeldab tavalise väikese inimese sattumist suure hingetu tervishoiusüsteemi hammasrataste vahele. Peategelane satub sinna esmalt südameinfarktiga, seejärel kollatõvega. Talle osutatakse asjatundlikku abi, ta puutub otseselt või kaudselt kokku paljude haiglas töötavate inimestega. Ometi võib aduda, kuidas superhaigla ohjeldamatu bürokraatia ja kombinaatlikud mõõtmed muudavad inimliku kontakti ja soojuse peaaegu võimatuks. Patsienti vintsutatakse osakondade vahel nagu elutut nukku, personali omavahelised suhted on keerulised, inimesed üksteisest võõrdunud.
Sissejuhatuses toob autor statistilisi taustafakte ja mõtestab lahti mõningaid meditsiinitermineid, mis kergendab lihtlugejal haiglažargooni mõistmist. Ühtviisi põnev lugemine nii meedikutele kui kõigile teistele.