«Andrei Tarhanov on sündinud 1936 Konda rajoonis Amanja külas mansist küti peres. Ta on lõpetanud Hantõ-Mansiiskis pedagoogilise kooli 1956, NSVL Kinoliidu stsenaristide ja režissööride kõrgemad kursused ning Kirjanike liidu kõrgemad kirjanduskursused. Ka on ta õppinud Leningradis pedagoogikainstituudis. Ta on töötanud õpetajana koolis, ajakirjanikuna ning televisioonis. Luuletusi hakkas ta kirjutama tudengipõlves. Esimene raamat «Esimene viljumine» ilmus tal aastal 1963, sellele on järgnenud veel üle kümne luulekogu. Koos Maria Vagatovaga on ta välja andnud hantide ja manside mahuka muinasjutukogu.

Mis parata, kui mõnedki meie hõimlaste kirjanikest on üle läinud koloniseerijate keelele – see nähtus pole ju suures maailmas sugugi erandlik. Meile pakuvad nad siinjuures huvi siiski eriti sedavõrd, kuivõrd nad on säilitanud oma rahva mõtteviisi ja moraali. Otsime nende kaudu ju ka omaenda sügavamaid juuri.»