Henri Bromsi romaani lugu on lihtne. Kaks soome härrasmeest, Asko ja Fred, kes ajavad ühe Soome ettevõtte ja Nõukogude Liidu vahelisi ehitusäri asju, saabuvad Tallinna, kus nad tutvuvad kahe kohaliku parteilise daamiga. Hiljem viivad tegelaste teed neid Milanosse. Toimuvad teineteise otsimised, kohtumised kohvikutes ja jalutuskäigud ning lõpuks lähenemised. Kolmandana võtab kõikidest kohtumistest osa Milano «paiga hing»…
Ent lugu ise on vaid pealispind. Selle märkide taga on tähendused. Matkad ja armumised on sisemise, peategelaste meeles aset leidva initsiatsiooniteekonna sümbolid ja välised märgid, mille süvatähendused üritavad mehed leida omavahelistes vestlustes. Fredi ja Asko jutuajamised ja kirjanduslike analoogiate otsingud viivad lugeja keset märksõnu, teemasid ja tekste, mille teadmine ja millega mängimise oskus – semiootilise klaaspärlimängu motiiv on romaanis kesksemaid – teeb inimesest eurooplase.
Muuseas – see on teadaolevalt ainus romaan maailmas, mille tegelaste seas esineb Juri Lotman.