Leitnant Kuperjanovit ja Paju lahingut on varemalt käsitletud üsna ühekülgselt. Teemat on puudutatud mitmetes väitekirjades (1937, 1939), kuid tollase vaikiva ajastu kombe kohaselt jäeti teadlikult kahe silma vahele üliolulised faktid, millest veel 1933. a. julges kirjutada nt. kapten A. Kuusental.

Möödunud sajandi 40-ndate lõpus hävitasid marksistid enamiku meie väärika sõjaajaloo kunstiteostest, mida koguti muuseumides, sõjaväeosades või kodudes. Arhiivid suleti, et rahvas võõrduks nii Eesti Vabariigist kui ka meie rahvuskangelastest.