Kaks tugevat, ent õrna naist ühtede kaante vahel. Ema ja tütar. Täies ilus, aususes ning alastuses. Nende tekstide keskmes on subjektiivsete ruumide tundmine, mäletamine, kirjeldamine ning armastus.

Jane on omandanud Tartu Ülikoolis hungaroloogia (2001), maalikunsti (2017) eriala ning lõpetanud kunstiajaloo magistrantuuri (2019).

Jane Tiidelepa (Rähn) debüütkogu «ma tundsin üht poissi» pälvis 2019. aastal Betti Alveri luulepreemia nominatsiooni. Jane on tegev kirjandusrühmituses Kirjanike Jõusaal.

Nele Tiidelepp õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal. Ta on SIIL Prize laureaat (2019) ning Millennium Prize (2019) laureaat.


ainult kohv
õnneämblik jookseb
üle linoleumist põrandalaua
ühelt teisele teiselt ühele
otsast peale
viiv nõrgub alla
katkeb
määrdunud toru
voolab roojast
juba kolm kuud
pesemata
magamata

(Nele Tiidelepp)


kui võistluse nimi on armastus
kuulub lootus neile kes enam ei usu
midagi ei oota
neil on kõik käes
saunalaval ja surma ees
oleme võrdsed
väärtuslikud
ka siis kui midagi pole
väärtuslikud
ka siis
kui kõik
olemas
(Jane Tiidelepp)