Raamat «Palusalu» annab ülevaate rahvusliku kangelase Kristjan Palusalu elu- ja sportlaseteest – raamatu esimese osa moodustavad Palusalu omaste, tuttavate, saatust jaganute meenutused; teise osa ajakirjanduslik-dokumentaalsed kajastused.

Saame teada, kes oli see mees, kes sajatuhandelisel Berliini olümpiastaadionil sundis püsti tõusma nii palju eri rahvusest inimesi, et kuulata Eesti hümni ning austada masti tõusvat sinimustvalget lippu. Mees, kes pakkus hiljem aastakümnete jooksul kaasmaalastele võimaluse samastuda temaga: olla vaikiv, kuid võidukas, käia läbi katsumuste, kuid jääda alistamatuks.

Kristjan Palusalu sündis suurde talupojaperre noorima pojana ning sai varakult vendade hulgas kõige tugevamaks. Kui noor vägimees kaitseväkke jõudis ja linnameestega matil kokku sai, oli kuulda vaid ahhetusi ning näha lehtedes hüüatusi «uus Kalev on sündinud«.

1936. a Berliini olümpial sünnib uskumatu: enamikule välismaalastele täiesti tundmatu mees võidab kahes maadlusviisis kõik kümme kohtumist. Paraku lõpetab saatus tema edutee mõni aasta hiljem: käevigastus osutub ravimatuks.

Edasi läheb Palusalu elutee veelgi keerulisemalt. 1941. a viiakse olümpiavõitja koos tuhandete kaasmaalastega Venemaa põhja, kust tal siiski õnnestub koju pääseda. 1945. a Palusalu arreteeritakse, kuid lõpuks õnnestub tal siiski vabadusse pääseda. Hilisematel aastatel sildistas riigikord ta rahvavaenlase «tiitliga» ning nimi vaikiti maha. Rahva teadvusest ta siiski ei kadunud.

Tegemist on 2006. a Paavo Kivise sulest ilmunud raamatu „Kristjan Palusalu“ kordustrükiga, mida on täiendatud üllatuslike, äsja leitud arhiivimaterjalidega.