«Paomaal ja Maarjamaal» on kogumik Kalju Lepiku isamaalüürikast. Rootsis põgenikuna elanud Lepik jälgib kodumaal toimuvat ülekohut hävitava kirega. Leidub ka irooniat isamaalised ideaalid unustanud kaaspagulaste suhtes. Lepiku viimased kogud jõuavad paomaa turvas kaasa elada okupatsioonist vabaneva Maarjamaa rõõmsale lootusrikkusele.