Keegi teine pole nii kaval kui tema, keegi teine pole nii tihti põgenenud, keegi teine pole politseile niipalju ninanipse andnud see on Francois Vidocq Kuigi süütult süüdi mõistetud ja galeeriorjaks määratud, siis Pariisi «põgenejate kuningaks» tõusnud, tunneb ta linna hämaramaidki urkaid ja nurgataguseid, teab kurjategijate salapaiku, nende kavatsusi ja riukaid. Kuid Vidocq ihkab sellest mädasoost välja, ta tahab elada lugupeetud kodaniku normaalset elu. Siis tuleb talle hullumeelne mõte: miks mitte hakata Pariisi politseiülemaks kõigi oma teadmiste juures
