Monograafia 3. osas vaadeldakse F.R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukogu tegevust stalinismi järgses Nõukogude Eestis. Juba oma staatuse poolest poliitiliste muudatuste suhtes tundliku raamatukogu sisemine areng peegeldab ka sel perioodil toonase ühiskonna üldisi suundumusi. Kuigi Riiklik Raamatukogu täitis teabelevitaja ja lugejateenindajana sõjkajärgsel ajal väljakujunenud rolli, täienesid tema raamatuvarad senisest märksa mitmekesisemalt. Eriti oluline oli eesti raamatu sihipärane kogumine ja säilitamine, mis oli Riiklikule Raamatukogule Rahvusraamatukogu nimetuse andmise eelduseks taasiseseisvunud Eestis.