Hermann Behri teos põhineb tõsielusündmustel, mille taustaks on Eesti sõjajärgne aeg.
Raamat on kirjeldus ühe mehe lootusetuna tunduvast vabadusvõitlusest ning nendest vastuoludest, mida tekitavad koduigatsus, armastus eesti tüdruku vastu ning lojaalsus vanade relvavendade ning kaasmetsavendade vastu.


Kolmesti hänen onnistui paeta venäläisten vankileiriltä, mutta hänen vapautensa oli katkeraa – se oli kuin suden vapautta.
Kirja luo valoa niihin tapahtumiin, jotka koskettavat erityisesti meitä suomalaisia ja joista tietomme ovat jääneet pääsiallisesti arvailujen ja huhupuheiden varaan.