Ökopõneviku teises osas muutuvad maailmamere rünnakud üha jõulisemaks, randadele roomavad mürgised merivähid, Golfi hoovust ähvardab seiskumine ning teadlaste rühm jõuab järeldusele, et tegu pole juhuslike kokkusattumustega. Kõik märgid viitavad sellele, et rünnaku taga on teadvus, mis seda suunab.

Näib, et meri ei talu enam seda, mida inimesed oma planeediga on teinud ja jätkuvalt teha kavatsevad, ning on nüüd otsustanud nad hävitada, nagu hävitatakse kahjureid. USA sõjaväelise juhtimise all olev uurimiskeskus on aga teinud kõigest toimuvad oma järeldused ja kavandanud lahenduse, mis teadlaste seisukohtadega kokku ei lange. Nii tekibki raamatu lõpuosas terav konflikt mitte ainult inimtsivilisatsiooni ja maailmamere, vaid ka eri suhtumisega inimgruppide vahel. Põnevust jätkub viimaste lehekülgedeni ja kaalul on kogu planeedi saatus.