Raamatus mälestatakse luulevormis Teises maailmasõjas langenud sõdureid ning fotodel vaadeldakse erinevaid mälestusmärke üle Eesti, mis on pühendatud Tundmatule Sõdurile.

Selles raamatus me arve ei esita.
Ka kõige parem raal ei suudaks iial
öelda meile selle poja, mehe, isa nime,
kelle osaks on saanud jääda kiviseks
Tundmatuks Sõduriks Eestimaa tuultes.

Ja ikkagi: oli ta Juhan? Jüri? Karl?
Laas? Mägiste? Kaasik, Org, Tammes?
Sest pidi ju olema maine ja lihalik.
Pärast tuli marmor.

Aga raal ei vasta. Ja meie ei tea.
Kivisõduri pilk kui tõsine puudutus
meie sügavasse rahuaega.