Sergei Lukjanenko «Peegelduste labürint» on samaaegselt arvutipõlvkonna unistus ja veidi äraspidine kirjeldus meil juba olemasolevast maailmast — vahetult arvutivõrkudes suhtlevatest, elavatest ja ka surevatest inimestest, veidi allajoonituna traditsioonilisi küberpungi abivahendeid kasutades. Autor lõi oma virtuaalmaailma veel tol ajal, kui internet oli vähe levinud, lähtudes modemitega võrkudest ja eeldatavast arvutimaailma arengust — tähelepanuväärse tabavusega. Tema arvutikasutajad meenutavad mitte niivõrd moodsast mütoloogiast tuttavaid häkkereid, kui oma igapäevaste soovide ja huvidega tavalisi inimesi. Ehkki Sergei Lukjanenko on hästi tuttav klassikalise küberpungiga, jääb tema looming rahvuslikult omanäoliseks ja seega eesti lugejale ehk lähedasemaks tänu ühiskondade sarnasele arengule.

Sergei Lukjanenko on sündinud Kasahstanis. Ta on hariduselt arst-psühhiaater ning elab praegu Moskvas. Esimesed raamatud avaldas ta 1980. aastate lõpus. Tema loomingus on esindatud nii klassikaline ulme («Tähed — jäised mänguasjad», 1996), nõidade-võlurite fantaasiamaailm («Öine vahikord», 1998) kui alternatiivajalugu («Jahedad rannad», 1998). 2004. aastal linastus Sergei Lukjanenko raamatu «Öine vahikord» põhjal vändatud film.