Tõnis Vaga otsib täiust kõiges – ka armastuses, kuigi on oma sõnul «proovinud elada nii nagu teised». Pealiskaudsusega kohanematus ei sunni aga luuletajat ahastama või põlastama, nagu see noorte puhul üsna tavaline on, vaid tekitab irooniat – nii enese kui maailma asjade suhtes. Tema luuletustes on tunda iseäralikku mõtterütmi: ühest küljest oleks nagu tegu kaasaegse rabeleva eluviisiga, teisest küljest leiame värssidest ootamatuid peatusi, et juurelda näiliku ja tegeliku üle.
Leelo Tungal