Homerose «Odüsseias» on Penelopest, Odüsseuse naisest ja ilusa Trooja Helena nõbust, loodud ustava abielunaise arhetüüp. Odüsseus läheb Trooja sõtta ning jätab Penelope tervelt kahekümneks aastaks üksi.
Vastikutest kuulujuttudest hoolimata suudab naine ühekorraga valitseda Ithaka kuningriiki, kasvatada väänikust poega ning tõrjuda eemale tülikaid kosilasi. Pärast üle elatud raskusi, võidetud koletisi ja võrgutatud jumalannasid naaseb Odüsseus, tapab kosilased ning millegipärast ka kaksteist teenijatüdrukut.
Margaret Atwood on iidsele loole kavala kaasaegse vindi peale kruvinud, andnud jutustaja rolli Penelopele ja tema kaheteistkümnele teenijannale, ning küsib: «Miks oli vaja teenijannad üles puua, ja mida Penelope tegelikult mõtles?»
Mänguliselt, ent osavõtlikult ümber jutustatud lugu jääb kauaks meelde mõlkuma. Oma jutustaja- ja poeedivõimete poolest tuntud Atwood annab igivanale müsteeriumile vastust otsides Penelopele uue elu ja uue reaalsuse.