Sel ajal kui teised orkestrandid pille häälestavad, saab trompetist Egon Paalist orkestri dirigent. Esialgu küll ajutine ja sedagi kahepoolse suusõnalise kokkuleppe alusel. «Meil ei ole vist mõtet ajutist lepingut teha,» ütleb Lindner, kelle kabinetis nad asjast räägivad. «Pikaajalist lepingut ei tahaks jälle enne teha, kui selgub, mis Paulist saab... Või mis sina arvad?» «Teeme nii, kuidas parem on.» «Kellele parem?» küsib Lindner. «Orkestrile.» «Orkester oleme me ainult kontserdi ajal ja proovis,» ütleb Lindner. «Palgapäeval oleme kolmkümmend kaks erinevate huvidega inimest. Ma pean juristiga nõu, kui sa lubad.» «Muidugi luban.» Lindner avab kirjutuslaua sahtli, võtab sealt kella. «See on Pauli kell, Reet leidis selle lavalt. Ma annan selle sinu kätte. Muuseas, Reeta meil tänasest enam ei ole.» «Kes siis nootidega tegeleb?» Lindner vaikib.