«Pettus ja vale» on lugu kahest noorest naisest, Martast ja Laurast, kelle teed ühel eluhetkel põimuvad, et siis ootamatult katkeda. Ometi jääb nendevaheline side püsima, kuid seda saadab pettuste ahel nii teadustöös kui ka isiklikes suhetes. Nii kujuneb mõlema naise elu eriilmeliste valede võrgustikus, viies siiski täiesti erineva lõpplahenduseni.

Romaani sündmustikus põrkuvad omavahel idealism ja väiklus, kompromissitus ja karjerism, mõistmine ja ärakasutamine, inimlik soojus ja kalk manipulatsioon, määrates tahtlikult või tahtmatult saatuse kummalisi keerdkäike.

«Pettus ja vale» on Ita Sranki esikromaan. Varem on temalt ilmunud kaks luulekogu: „Aeg on elu piir“ ja „Elu hääled“ (2024). Tema töid on avaldatud ka ajakirjas Looming.