Inimkonna ajalugu on alati iseloomustanud rändeliikumised. Pidevalt on selgunud, et immigratsioon on tulnud sisserändajatele kasuks. Seevastu immigratsiooni sihiks olnud rahvastele ja ühiskondadele on suur sisserändajate hulk peaaegu eranditult tähendanud ohtu nende ühiskondlikule stabiilsusele ja elukorraldusele. Sisseränne pole kunagi olnud ajalooliselt vältimatu. Ikka ja jälle on rahvastel ja ühiskondadel õnnestunud pikka aega edukalt kaitsta end ja oma kultuuri soovimatu immigratsiooni eest. Thilo Sarrazin näitab seda oma põhjalikus ülevaates rändeliikumistest inimkonna ajaloos.
*
Sarrazini üheks olulisemaks teeneks kaasaegsele maailmale saab esmajoones pidada seda, et tal jätkus julgust ja võitlustahet vastaspoole argumente täiesti ignoreerivas akadeemilises diskursuses avada sisserännuga seotud teema teaduslikult kindlalt pinnaselt taas arutluseks laiemale üldsusele. Selle tulemina saamegi põneva vaatenurga, kus peame ajalukku ja ühiskonda süüvides hoopiski tunnistama, et sisserände tulemid pole nii vastuvõtvale kultuurile kui ka rände lähteriikidele enamasti sugugi head ja positiivsed, vaid pigem vastupidi.
–
Peeter Espak, Tartu Ülikooli orientalist
Saksa majandustegelane ja poliitik Thilo Sarrazin on tänapäeva Saksamaal tõusnud üheks kõige silmapaistvamaks poliitiliseks mõtlejaks. Talle kuulus tähtis roll Saksamaa ühendamise käigus tehtud finantsreformis ja erastamises. 2010. aastal avaldatud raamatus «Saksamaa käib maha» (eesti keeles 2013) kritiseeris ta Saksamaa sotsiaal- ja haridussüsteemi, kuid eriti terava ühiskondliku debati vallandas see immigratsioonipoliitika alal.
