Kaks tüdrukut, tõmmu ja heledapäine. Ka päritolult nii vastandlikud kui vähegi võimalik -- üks New Yorgi kopitanud agulikorterist, teine iidse aadlisuguvõsa lossist Walesi rannikul. Kui ühele on suurlinna tuledesära ja kõrgseltskond ahvatluseks, siis teisele igavaks argipäevaks. Erinevad tingimused, erinevad, kuid ometi sarnased valikud -- ja sarnane otsus: vaid ise, oma tööga võib kuhugi jõuda.
Kaks noort naist, tõmmu ja heledapäine. Samas firmas tööl ka teineteist kirglikult vihkamas. Kes siis ei vihkaks isa noort armukest, kes vaid isa soosingu tõttu karjääri teinud. Kes siis ei vihkaks hellitatud daamikest, kes oskab vaid suusatada ning pole kunagi pidanud leivatüki pärast muret tundma.
Kaks noort naist, kes elult liiga palju nõudes kaotavad oma senise karjääri ja peavad uuesti tühjalt kohalt alustama. Kummalgi on teadmisi ja oskusi, mis ühendatult annavad suurepärase koostöö. Ja kui vihkamisest saab sõprus, pole maailmas jõudu, mis neid pidurdada suudaks. Ja lõpuks ometi jääb elus ruumi ka armastusele, mis sealt seni puudunud.
Luise Bagshave'i romaan «Pikad moonid» juhib lugeja kaasakiskuva tempoga läbi kaheksakümnendate aastate alguse New Yorgi, Londoni, Šveitsi suusakuurortide, andes kangelannade elukäiku jälgides edasi autori ettekujutuse farmaatsiatööstusest, tipptasemel mäesuusatamisest, arvutite kasutuselevõtu algusaegadest.