Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria «Raamat ja aeg» seitsmenda artiklikogumiku «Pildikeel kirjakultuuris» fookuses on küsimus, kuidas suhestuvad visuaalne pilt ja kirjalik tekst. Kogumikust leiab 8 artiklit ning sissejuhatuse pildi ja sõna mõtestamisest [i:123664]ilt.

[i:6419] selgitab Tallinna dominiiklase David Sliperi konspekti näitel, milline roll oli piltkujutisel hiliskeskaegsete loogikatekstide mõtestamisel. [i:1882] vaatleb kesk- ja varauusajal Liivimaal vermitud münte kui võimu sümboleid. [i:1422] võrdleb sõna- ja piltkujutise osatähtsust varauusaegses aadlikultuuris. [i:71987] kirjutab 14.–16. sajandist pärit Eesti koha- ja isikunimedest kui mälupiltidest. [i:9442] artikkel avab luteriusu ühe tugevaima sümboli – kuke kujutise – algupära. [i:5216] käsitleb Tallinna ja Tartu 17.–18. sajandi pulmatrükiste näitel pilti kui kunstimaitse, perekondliku ja sotsiaalse staatuse peegeldajat. [i:132499]i artiklis kirjeldatakse 19. sajandi müürilehtede pildikeelt. [i:8459]i 20. sajandi eksliibriseid analüüsivas artiklis avaldub kõiki kogumiku artikleid ühendav tõdemus – pilti kätketud sõnum muutub ajas, sõltub selle vaataja haridusest ja elukogemusest.