Prof. Piiperi raamat on esimesi eestikeelseid katseid loodusteadlase poolt panna loodus ilukirjanduslikus vormis kõnelema oma eluküllusest, kutsuda looduspiltide värvi, lõhna ja helide kaudu lugejais esile armastust ning huvi teda ümbritseva looduse vastu.
Paljudes matkakirjeldustes rändab autor läänesaartel ja põhjarannikul, Soome lahel ja Läänemerel, jõgedel, järvedel, puisniitudel, rabades ja ürgmetsas, jagades lugejatega mitte ainult vaatlusi ja tähelepanekuid, vaid eeskätt elamusi ja tundeid, looduse eneseväljenduste peegeldusi loodusteadlase teadvuses. Autori matkakirjeldustes võime jälgida teid, mille kaudu läheneme looduse tunnetusele. Hulk taimi ja loomi esitatakse igas looduspildis nähtuna nende elualas - õite värvikülluses, lõhnade eri varjundeis, häälitsemas ja tegutsemas, sündimas ja suremas.
H. Haberman

Illustreeritud mustvalgete fotodega. Autori loodusretked leidsid aset aastail 1922-1936.