Sivar Arner (1909-1997) on sõjajärgse rootsi proosa esileküündivamaid nimesid, viljakas romanist-novellist, raadio- ja teatridramaatik, kelle ulatuslikus toodangus domineerivad eetilised probleemid.
Arneri loomingu sõlmprobleemi moodustab võimu ja vaimu, aktiivse ja passiivse vastuolu ühiskonnas ja üksikindiviidis. Tema teoste kangelane on tihti (positiivsele või negatiivsele) teoinimesele vastandatud (positiivne või negatiivne) antikangelane, absoluudiotsinguis vaevlev enesepiinaja. Tema ainekäsitlust iseloomustab reaalsuse ja müstika seostamise ning äärmuseni komprimeeritud sisemonoloogi meisterlik kasutamine, mis ilmneb ka käesoleva valimiku palades.

Sisu:

Tahe

Juuditar Esti

Kuningas Eskil

Hirm