Portugali kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi (1998) José Saramago (s 1922) allegoorilis-sümbolistlik romaan kirjeldab seletamatu «valge pimeduse» ehk sotsiaalse nägemisvõimetuse käes vaevlevat ühiskonda, mille liikmed peavad toime tulema üha suureneva füüsilise ja moraalse kaose tingimustes, kus inimloomus ilmutab oma kõige tumedamaid tahke.
Autor annab heaoluühiskonnale raske, kuid kiiret lahendust nõudva ülesande: saada lahti «pimestavast» apaatiast ning kasvatada ligimesearmastusevõimet.