Teos ei ole klassikaline «teaduslik-fantastiline» romaan, kuid «ulmeproosa» mõiste alla sobib ta kindlasti. Ent selle asemel, et anda lugejale hoiatusi või tegelda didaktikaga, põimib autor lihtsalt tegelikkuse muinaslooga kokku, pretendeerimata prohvetlikkusele. Kirjanik konstanteerib fakti, et Hea ja Kurja võitlus jääb alati kestma, laiendades «mõistusliku» taimeriigi kaudu lava mõõtmeid, kus taplus aset leiab, ja teravdades tähelepanu eetilistele momentidele, mis muinasjutus enamasti kontrastsemalt esile kerkivad kui elus. Miks siis mitte muinasjututegelasi raamatus elustada? Seda enam, et 1939. aastal sündinud kirjanik on hariduselt filoloog, kes on tegelnud folkloori ja mütoloogiaga.