Sophie näeb sageli vanahärra Jenkinsit labradorikutsikas Nöpsiga jalutamas ja soovib, et temalgi oleks just selline koer. Nöps armastab õues olla ja jookseb alatasa minema, kuigi teab, et ei tohi.

Ühel päeval leiab Sophie Nöpsi üksinda tänavalt. Ta arvab, et kutsikas on jälle plehku pannud, aga seekord pole Nöps mängutujus – kodus on midagi väga valesti, aga kuidas sellest Sophiele teada anda...?