ELASID KORD pisikeses Jaapani külas vaene talunik ja tema naine, kes olid väga head inimesed. Neil oli palju lapsi ja kõige noorem poeg joonistas kogu aeg kasse. Poiss nägi neid nii unes kui ka ilmsi …

Lafcadio Hearni peetakse üheks suurtest kultuuride vahendajatest, kes aitasid 20. sajandi alguse läänemaailmas jaapani kultuuri tutvustada. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Hearni teisitimõtlejalik ja individualistlik loomus hakkas end ilmutama juba varakult. 1869. aastal maksis vanatädi kinni ta reisi Ameerikasse, kus Hearnist sai tõlkija ja hinnatud ajakirjanik. 1890. aastal emigreerus ta Jaapanisse, töötas seal esialgu keeleõpetajana ja abiellus oma elu armastuse Koizumi Setsuga. Pärast abiellumist võttis Hearn endale nimeks Koizumi Yakumo. 1896. aastal sai Hearnist Tōkyō Keiserliku Ülikooli inglise kirjanduse professor. Ta suri Tōkyōs 1904. aastal ja temast jäi maha muljetavaldav kirjandusalane elutöö üleilmastumise algusaastatest. Veel tänapäevalgi peavad paljud jaapanlased teda üheks endi seast.

Anita Kreituse armus Jaapanisse juba nooruses. Jaapani kunsti ainulaadsus mõjutas kunstniku loomingut ja ta on karjääri jooksul loonud mitu Jaapani-teemalist seeriat. Seegi teos on suurepärane näide kunstniku erilisest suhtest Jaapaniga. Selles muinasjutus, mille tõi 1897. aastal Euroopasse jaapani kultuuri austaja Lafcadio Hearn, leidub kaks illustraatorile väga südamelähedast motiivi: Jaapan ja kassid. Anita Kreitusele on alati huvi pakkunud loodusega kooskõlas elamine ja isiksuse kujunemine. Iidsete Jaapani traditsioonide kohaselt on inimene osa loodusest. Elusolendite ja neid ümbritseva vahel vastasseisu ei ole.

Raamatu teine oluline väärtus seisneb muutumises: poiss, kes on loo alguses väike ja nõrk, saab loo lõpus tugevaks ja iseseisvaks, sest jääb kõigile raskustele vaatamata truuks hingelähedastele väärtustele. Visuaalses jutustuses on tähtis roll mütoloogilisel kassil, kes ei puudu üheltki pildilt. Kass järgneb poisile kõikjale ja aitab tal soovitud eesmärgini jõuda. «Poiss, kes joonistas kasse» on raamat, kus pildikeel põimub looga ja illustratsioonidest saab otsekui eraldiseisev sisuliin, mis julgustab iga lugejat/vaatajat seda omamoodi tõlgendama.

Raamatu illustraator mainiti «Poiss, kes joonistas kasse» illustratsioonide eest ära Läti iga-aastasel raamatukujundusvõistlusel Kuldne Õunapuu. Läti lugemise edendamise programmi laste žürii viieaastaste ja vanemate laste rühm hindas selle programmi parimaks raamatuks. Raadiojaam Deutschlandfunk valis raamatu saksakeelse väljaande 2021. aasta oktoobris seitsme parima teose hulka.