Thavet Atlase stiil erineb tuntavalt ajastu peavoolust ja võib mõjuda pisut raskepäraselt oma tumedatoonilisuses. Seal sähvab sarkasmi ja valukiljatusi, kohati ka konstruktsioone, mis aeglustavad lugemist ja panevad järele mõtlema. Mugavat, lahedat lugemist Thavet Atlase looming ei paku, küll aga paotab ust ühte eripärasesse vaimuilma, mis haakub just Tartu autorkonna eraklikuma ja mõrumeelsema haruga, jäädes ometi äratuntavalt isikupäraseks.[i:2846]
