Nagu viimsepäeva Miss Marple oleks lahti lastud. Washingon Post
Rahvusvahelise menukirjaniku
Elly Griffithsi uues põnevas romaanis, mis on ideaalne lugemisvara [i:15667]i ja [i:692] austajatele, jõuab mõrv raamatulehtedelt päris ellu.
Üheksakümneaastase südamehaiguse all kannatava vana naise surmas ei tohiks olla midagi kahtlustäratavat. Vähemalt ei näe kriminaalpolitsei uurija Harbinder Kaur selles midagi ebatavalist, kui kuulab, kuidas hooldaja Natalka Peggy Smithi surma kirjeldab.
Kuid Natalka on politseijaoskonnas põhjusega: Peggy korterit tühjendades märkas ta ebaharilikult palju krimiromaane, kõik pühendusega Peggyle. Ja iga viimne kui psühholoogiline põnevik sisaldas salapärast pühendust: «PS. PS-ile». Kui siis relvastatud isik korterisse raamatu varastamiseks sisse murrab ja selle autor varsti pärast seda surnult leitakse, hakkab uurija Kaur mõtlema, et ehk pole tõesti olemas surmajuhtumit, milles pole midagi kahtlustäratavat.
Ja asjad lähevad aina hullemaks: kirjanikke hakatakse ära noppima kõikjalt, alates Aberdeeni kirjandusfestivalist kuni Edinburgh’ tänavateni. Seersant Kaur asub teekonnale läbi terve Euroopa ja peab välja uurima, kuidas täpselt kirjanikud nii realistlikke kuritegusid välja oskavad mõelda…
«Postskriptumimõrvad», mis viib lugeja mereäärsest unisest Shorehami linnakesest Aberdeeni tänavatele ja Baikali järve kaldale, on ideaalne lugemisvara Anthony Horowitzi ja Agatha Christie fännidele ja üldse kõigile, kes on vähegi kunagi mõelnud, kuidas need kirjanikud ikkagi nii realistlikke kuriteostsenaariume välja mõtlevad…
