«Praktilises kõnekunstis» võime nautida autori provokatiivseid mõttekäike, ent ühtlasi enda jaoks mõndagi tallele panna. Näeme, kuidas retoorika külgneb ühelt poolt kõnetehnika ja teiselt poolt kirjandusteadusega, meid juhatatkse läbi ajalooliste terminite ja mõistete tutvustamise kõnetehnika ja kõnekujundite rakendamise juurde. Arvestades, et Eesti koolides retoorika õppeainena puudub, võiks arvata, et käesolev käsíraamat pakub huvi kõige laiematele ringkondadele gümnasistidest ja tudengitest kuni poliitikute ja riigikogulasteni, unustamata kõiki neid, kel on aeg-ajalt tarvis sõna võtta näiteks sõbra pulmas või majaühistu koosolekul.