Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni «Preili de Scuderi» on teos, mis kuulub maailmakirjanduse raudvarasse.
Esmakordselt kirjandusloos käsitleb Hoffmann loomingust loobumise teemat. Prantsuse kuninga Louis XIV aegses Pariisis toimuva sündmustikuga teose keskmes on kullassepp Cardillac, oma aja kõige osavam ja loomevõimelisem juveliir. Ajapikku armub ta aina rohkem oma loomingusse, tellitud tööde loovutamine läheb üha vastumeelsemaks. Viimaks ei suuda mees enam vastu panna kiusatusele ja hakkab temalt juveliiritaieseid saanud tellijaid tapma ja röövima. Nõnda võtab ta oma loomingu tagasi ja peidab salatuppa.
Preili de Scuderi on õigupoolest see vedru, mis tegevustikku käivitab, mis lükkab sündmustiku liikvele ja leiab lõpuks ka lahenduse. Sellepärast on pealkiri küll asjakohane, kuid ei esinda peategelast, kelleks on kullassepp Cardillac, kellele sekundeerib tema sell Olivier. Viimasest saab armastuse pärast Cardillaci tütre vastu peremehe kuritegude kaasosaline.
E.T.A. Hoffmannile omaselt on loosse põimitud õudust. Seda lisaks peategelase roimade üksikasjalikule kirjeldusele ka tolle aja Pariisi mürgitamislugude varal.
Jutustus on elegantne, autor tunneb hästi ajastut, teema on põnev ja kisub kaasa elama. Looja ja tema loomingu süvavahekord on rüütatud kriminaaljutustusse, kus rohkete tegelaste hulgas paistavad silma politseiülemad, kohtunikud, politseinikud. Hirmutatud rahvas on kord võimu, kord süüdlaste poolel, nii nagu kuulujutud inimesi parajasti mõjutavad. Ajastule omaselt võidab õiglus, ja mitte niisama, vaid Prantsuse kuninga isikliku sekkumise tulemusel.