Kir Bulõtšovi nimi ei tohiks Eestis tundmatu olla. Piisab, kui meenutada tema lasteromaani põhjal valminud kultuslikku animatsiooni «Kolmanda planeedi saladus».

Kogumik «Professor Kozarini kroon» koondab kolmteist juttu aastaist 1970–1991 ehk valiku Kir Bulõtšovi loomingulisest tipp-perioodist. Koostamisel oli peamiseks eesmärgiks anda mitmekülgne, aga samas võimalikult ülevaatlik pilt autori loomingust.

Kir Bulõtšovi loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, samuti võib täheldada tugevaid mõjutusi muinasjuttudest ja on ka satiiri. Enamjaolt on jutud optimistlikud, suisa heasüdamlikud, kuigi pinna all annab autor toimuvale ajuti päris sarkastilisi, suisa küünilisi kommentaare.

Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšovi taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes. Loomingu väärtuses-kaalukuses pole samuti põhjust kahelda, sest tegu on paljutõlgitud autoriga. Ka on tema loomingu põhjal vändatud üle neljakümne filmi.

Jutud Kuukulguri-aegsest ajanihkest kuni tulevikus toimuvate planeediuuringuteni. Südamlikud ja mitte nii südamlikud lood. Olmeulme, satiir, tunded, seiklused, katastroofid, düstoopsed ja utoopilised arengustsenaariumid. Otsekui tuleviku ajalugu, kus kõigest halvast hoolimata võidab headus. Kõik selle võiks kokku võtta Kir Bulõtšovi käsikirja alusel tehtud ulmefilmi pealkirjaga – läbi raskuste tähtede poole.

Raamat, mis peaks sobima isegi lugejale, kes seni on ulmest ringiga mööda käinud.