Vene kultuskirjaniku, «Moskva-Petuški» autori teine, päeviku vormis romaan, mille peategelaseks taas autor ise ning teemaks teadagi igavikulised filosoofilised probleemid. Kuid esitatud, nagu pealkirigi arvata laseb, üsna kummalises, hullumeelses rütmis kirjutatud fragmentidena, millest nii ükshaaval kui tervikuna peegeldub Jerofejevi geniaalne võime pingutamata asjade olemuseni jõuda ja need igamehele arusaadavas siivutuvõitu vormis lahti kirjutada.