Psüühiline enesekaitse – see kõlab nagu käiks sõda ja inimesed vajaksid kaitset pealetungivate hordide eest!
Õigupoolest ongi see laiemas mõttes nii!
Käib «sõda» – mitte selline, mida me kõige rohkem kardame: sõdurite ja mürskudega, luurajate ja vastuluurajatega ning uute salajaste relvadega – vaid lõppematu sõnasõda, kaebused, müra, stimuleerimine... psüühiliste mürskude ja psühholoogiliste relvade abil. Ja võib-olla on seal hulgas ka veidi psüühilist spionaaži.
Psüühiline enesekaitse ei ole koormava turvistiku küsimus ega vastumeetmete järjekindla rakendamise küsimus. Pole vaja ringi käia pidevas ründamise hirmus, igal lävel varitsejat kahtlustades. Pigem on see tugevuse, enesekindluse, õnnestumise ja teostamise küsimus, mille võite lahendada mõne lihtsa ja täiesti loomuliku psüühilise vahendi töölerakendamisega.