Pulkmees elas kord perepuul,
pulklaste ja -naisega, kes talle truu.
Kord hommikul aovalges sörkima läks.
Pulkmees, oh Pulkmees – sul peni teeb «näks»!
«Näe, ork!» klähvis koer. «Just parajalt pikk.
Ole õnnelik – mul on sinu jaoks trikk.
Sind kannan ja annan, taas kannan ning siis
su tagasi annan – see krantside viis!»
«Ma pole ju ork. Palun meeles sa pea:
olen Pulkmees, jah Pulkmees,
ma PULKMEES, kas tead,
siit perepuu rüppe taas pääsema pean!»

Pulkmehe maailm on täis ohte. Koer tahab temaga mängida. Luik viib ta oma pessa. Laps korjab ta üles, et visata kaminasse. Kas Pulkmees veel kunagi pääseb tagasi oma armsa perepuu juurde? Vaimukad värsid ja lustakad pildid armastatud «Grühvli» autoritelt.