Alguses oli kõik hästi.

Romaani peategelane Illi – autor Heljo Männi täditütar – oli sündinud ja kasvanud vabas Eestis ja omandanud laitmatu hariduse. Tal oli suur ja tõsine tulevikuunistus – õppida Tartu Ülikoolis juurat ja saada kriminaaluurijaks. Miks pidanuks midagi teisiti minema?

16. juunil 1940 peeti Illi kodumajas tema leeripidu, mille katkestas raadio eriteadaanne – NSV Liidu ultimaatum Eestile. Illi lähedasi, kes olid punastega eelnevalt kokku puutunud, tabas õudne eelaimus.

Järgmisel päeval okupeeriski Punaarmee Eesti ja algas poole sajandi pikkune «valede, varjamiste, vangistamiste ja tapmiste aeg», nagu kirjanik seda iseloomustab.

Raamatu peategelane Illi osutub oma perega – isa on endine Julgeoleku Politsei ülem, ema Naiskodukaitse esinaine – suurele NSV Liidule kõvaks pähkliks, mis ei taha punase terrori tangide vahel puruneda.

Kunagine poliitvang Illi annab oma eluõhtul kirjanikule ükshaaval üle nii iseendast kui ka oma saatusekaaslastest mosaiigitükid, et kirjanik nendest koos enese mälestuskildudega ajastu panoraampildi kokku paneks.

Illi ja Heljo lood on dramaatilised, kuid enamasti ka humoorikad, mitmel puhul sarkastilised. Huvitavad, täis kümneid ja kümneid erinevaid inimsaatusi ning uskumatuid elukäike, mis lugeja ette laotuvad. Kaks suuresti erinevat naist – Heljo ja Illi – annavad lugejale võimaluse uskumatuks ajarännakuks.

Romaan ilmub esmatrükis ja on armastatud kirjaniku Heljo Männi (1926-2020) luigelauluks. Kompromissitu sisu, ajalooline tõde ja mõjuv esitus muudab ta ajatuks.

Maailma praeguste probleemide ja punase terrori taustal on PUNASE PÕRGU aktuaalsus kõigile põlvkondadele määratu.