Autori viies romaan jutustab väljarännanud eestlaste saagalikust vaevateest üle Kaukasuse Peaaheliku, nende iseseisvumisest muistses tšerkesside mägiorus ja uue asunikuküla rajamisest, millele anti nimeks Eesti Rohuaed. Sajandivanused rahvakillu püüdlused «Venemaa rahvaste kirjus lapitekis» langevad ühte eestlaste tänaste vabaduspüüetega.