Luule ja teaduste piiririigis, ajakirja Akadeemia juhtiv ja toimetav Toomas Kiho on kogu Eesti luulemaastikul õige eriline. Tema luuleraamatu «Pundinuiad» tagakaanel seisvaid [i:1196]i sõnu kasutades võib öelda, et ta on matemaatiku mõtlemisega, Eesti asja süva-ajaja, akadeemiat enim mõistnu, hulga valitsuste nägija, rumaluste rohkusest siiski mitte murtud, vaid need sõnadesse pannud, kurbtusega, vaimurikkalt, armastust ei eales hüljanuna. Toomas Kiho mõisturohke luule on selline, mida niisuguses eetilises jõus harva kohtab – väga Eesti-seoseline. Samas ka provotseerivalt aktiivne, nagu tekstidele sekundeeriv Peeter Lauritsa kujundus.