Kuzma Abramovi romaanis «Purgaz» kirjeldatud sündmused toimuvad Mordvamaal XII sajandi teisel poolel ja XIII sajandi esimesel poolel. Nendest sündmustest ei ole säilinud mordva ega bulgaari kirjalikke ürikuid, seepärast on autor lähtunud peamiselt vene ja lääne kroonikatest, araabia ning pärsia allikatest, viimastest on põhiline Rašid ad-Dini (1247–1318) «Kogutud kroonikad».

Romaani peategelaseks on Mordva valitseja injazor Purgaz (vene kroonikas Purgas. Kroonik oli nime ilmselt kirjutanud kuulmise järgi, sest «purgas» ei tähenda mordva keeles midagi, «purgaz» aga tähendab otsesõnu «hirmus»). Tema nimi esineb kolmel korral vene kroonikates, mis on iseendast tähelepanuväärne, sest vene kroonikad nimetavad äärmiselt harva võõramaiseid valitsejaid. Ta esineb ka Rašid ad-Dini «Kogutud kroonikates» nimena Urkasakan (ilmselt Purgaz-khaan).
Isegi vene kroonikates, mis ülistavad oma vürste ning naabervalitsejatest räägivad halvustavalt, jääb mulje, et ta oli erakordne valitseja ning sõjapealik.

Viimast tunnistab võit, mille Purgaz saavutas jaanuaris 1229 Vladimiri suurvürsti Juri juhitud Kirde-Vene ühisvägede üle. Vene ajaloolased kirjutavad: «Mordvalased lasid neil tungida sügavale metsa, siis piirasid nad ümber, ühed tapsid kohapeal, teised lohistasid oma kindlustesse ning hävitasid nad seal.» Sama aasta aprillis purustas Purgaz Nižni Novgorodi linnaosa ja ümberkaudsed külad. See kõik annab tunnistust selllest, et Mordva vägi ei jäänud oma naabritele alla ei sõjaväe suuruselt ega sõjariistade headuselt.