Mitte kaugel Rumeenia piirist asub tilluke nimeta küla, kus nimeta poiss päevast päeva jälgib ja talletab oma pere katsumusi. Nagu enamik külaelanikke, elab ka tema pere talumatus puuduses, kuid lisaks on nemad tõrjutud, kuna isa on juudi päritolu ja ema päritoluperekond tembeldatud kulakuteks, kel olid liiga soojad suhted fašistliku Horthy režiimiga.
Lapselikust siirusest kantud tähelepanekud vahelduvad erinevate jutustajahäältega: purjus isa sõimuvalingute, ema lootusetuse, tahumatu tädi valimatult väljapaisatud nilbuste ja vanavanemate kohati lüüriliste lugudega.
See ei ole üksnes ühe perekonna lugu, vaid kirjeldab Ungari psüühilisi ja füüsilisi traumasid maailmasõdade tagajärjel. Väga realistliku ja kohati naturalistliku romaani aines põhineb suurel määral kirjaniku mälestustel oma lapsepõlvest. Szilárd Borbély (1964–2014) oli režiimivahetusjärgse Ungari üks olulisemaid autoreid, kelle tekstid mõtestavad traumat, mälu ja kaotust.
