Romaan surmast ja piire trotsivast armastusest.

On aasta 1931. Elena kannab Soome maakülas edasi kirstude valmistamise traditsiooni: ta abikaasa hoolitseb puutöö eest, tema enese ülesandeks on polsterdused ning eakas ämm teeb, mis jaksab. Surm on selles peres igapäevane kolleeg ja elu kulgeb tavapärast rada.

Ent pealinnast kirstu tellima tulnud isevärki naine pöörab kõik pea peale. Armastus on jõud, mis inimest muudab, kuid kas armastuse poole püüeldes tohib elu alussambaid lammutada?

Anna Englund joonistab tundliku sulega välja ka oma kõrvaltegelaste hingeelu. Algaja kobamist pole siin kröömikestki, hääle otsimisest rääkimata. [...] Englundi teosel õnnestub mingil erakordsel ja samas väga väärikal moel olla optimistlik, langemata samal ajal lapsikusse lootusesse. Helsingin Sanomat