Emmanuil Kazakevitš (s. 1913) pühendus pärast osalemist Suures Isamaasõjas kirjandusele. Temalt on ilmunud rida jutustusi ning romaane: «Täht», «Kevad Oderil», «Kahekesi stepis», «Sõbra süda», «Vanad tuttavad», «Maja väljaku ääres» ja «Sinine vihik».
Jutustus «Päevavalgel» ilmus 1961. a.
Jutustuse tegelane Andrei Sleptsov on sõjas käe kaotanud endine sõdur, kes saabub pärast sõja lõppu Moskvasse, et täita oma hukkunud komandörile antud lubadus - viia mälestusesemed tema lesele.