Me oleme harjunud, et romaan, film, näidend tavaliselt lõpeb pulmadega.
D. Granini romaan aga algab pulmadega. Leningradis abielluvad Igor, noor mehaanik ja konstruktor «Oktoobri» tehases, ja Tonja, sama tehase joonestaja, polütehnikumi kaugõppija. Nad saavad uues majas omaette toa, mille pärast Igor isegi vaikib oma leiutisest uue tööpingi konstrueerimisel, et mitte tülli minna peamehaanik Losseviga, kellest oleneb toa saamine. Igor ja Tonja on õnnelikud, väga õnnelikud.
Siis aga selgub, et põllumajanduse abistamiseks on tarvis saata tehasest keegi maale traktorijaama tööle. Komsomolikomitee valik langeb Igorile. Kas Igor nõustub? Kuidas suhtub Tonja sellesse? Kas nende abieluõnn peab vastu elu katsekividele? Jah, elu pole sugugi lihtne ka pärast pulmi. Ja hiljem peab Igor alati mõtlema, kui palju tulenes sellest juhusest, et ta ühel lörtsisel talvepäeval mererannas vaatas küll tagasi ja nägi mehaanikatsehhi värava juures Gennadi Ragozinit, oma sõpra ja komsomolikomitee liiget, kuid ei läinud tema juurde.