Igal aastal jõuab Eesti muuseumite arheoloogiakogudesse sadu, kui mitte tuhandeid maapõuest pärit leide. Vahel on tegemist juhuleiuga ülesküntud põllupeenrast, reeglina aga savinõu või klaasikilluga arheoloogilistelt välitöödelt. Tänu inimeste teadlikkuse tõstmisele on üha sagenenud juhused, kus arheoloogide kätte satub esemeid, mis ei ole haruldane mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa ajaloo uurimise kontekstis.

Oma pika, rohkem kui 125 aastase tegutsemisaasta jooksul on Pärnu Muuseumi arheoloogiakogusse jõudnud rohkem kui 93 000 eset alates kiviaegsetest luust tööriistadest kuni 19. sajandi portselannõudeni. See on väga suur kogus esemeid ning paratamatult ei ole võimalik eksponeerida. Paljud esemed on lihtsalt ajaloo vaikivad tunnistajad, mille tähtsus seisneb mitte eseme visuaalsel säral, vaid selle leiukontekstil ning seosel teiste sarnaste leidudega. Seda enam tekib vajadus vastata muuseumi külastajate levinuimatele küsimustele – mis on Pärnu Muuseumi arheoloogiakogu kõige, kõige, kõige väärtuslikum, uhkem, kallim, haruldasem ese?

Käesolev arheoloogiavihik püüab sellele küsimusele vähemalt osaliselt vastata. Kuigi haruldasi ja põnevaid leide on arheoloogiakogus kordades rohkem, oleme seekord välja valinud 26 põnevat leiukogumit, aarde-, peit- või juhuleidu, millel on oluline roll Pärnu Muuseumi kujunemisloos või mis on tänu oma haruldasusele või erakordsusele on arheoloogide ringkonnas palju elevust ning põnevust tekitanud. Olgu selleks siis haruldane inimnäo kujutisega nuiapea Papsaarest, üks suuremaid muinasaegseid mündiaardeid Võllast, põnev kaunistustega ammunooleots Mustuarust või haruldane ja müstiline mägikristallripats Saugast.