«Põhja-Euroopa loodus» on põnev ja detailirohke jutustus loodusest. Raamat vaatleb nii üldisemaid seaduspärasid kui ka kohalikke iseärasusi, huviobjektiks piirkond, mis ulatub Islandist Loode-Venemaa ja Taanist Teravmägedeni. Raamatu keskne teema on selle piirkonna elustiku mitmekesisus – taimed, loomad ja elupaigatüübid – ja seda aastate jooksul vorminud tegurid, eriti aga viimastel aegadel aset leidvad muutused ja inimese osa neis.
Lugu algab tagasivaatega viimase jääaja eelsesse ja kaugemassegi aega, mil Põhja-Euroopa maastikud oma põhijoontes välja kujunesid. Liigid, keda siit tänapäeval leida võib, on saabunud alles pärast seda, kui jää lõpuks taganes, ja see taasasustamine kestab veel praegugi. Viimasel ajal on aga märgata ka vastupidist suundumust, kus paljude taime- ja loomaliikide seisund ilmselgelt halveneb. Ka maastikud on kaotanud osa oma suurest vaheldusrikkusest.
- Kuidas läheb praegu loodusel ühes või teises Põhja-Euroopa paigas?
- Mis ohustab bioloogilist mitmekesisust kõige teravamalt?
- Kus kõnnib veel praegugi ringi karusid ja hunte?
- Kas Fääri saartel on liblikaid?
- Kuidas tekkisid Šotimaa nõmmed?
- Kas korallid saavad kasvada Atlandi ookeani põhjaosas?
- Milline puu on Põhja-Euroopas kõige tavalisem?
- Kuidas on Balti riikide maastikud viimastel aegadel muutunud?
Raamat annab vastused kõigile neile ja paljudele teistelegi küsimustele ja sellega seonduvate keskkonnateemade kohta. Materjalid on kokku pandud Põhjamaade koostööprojekti raames, millesse olid kaasatud ka Šoti, Balti riikide ja Loode-Venemaa eksperdid.
