Põhjasõda (1700–1721) muutis Rootsi Kuningriigi Põhja-Euroopa suurvõimust Euroopa poliitiliseks tagahooviks. Sama sõda tõi «Euroopa poliitilisele maastikule» uue tegija – Venemaa. Põhjasõda valmistas ränki kannatusi soomeugri rahvastele nii Neeva jõe delta äärsetel aladel kui ka Liivimaa ja Eestimaa põlisrahvastele. Eesti- ja Liivimaal varjutas see sõda kohalikele inimestele möödunud suure sõja – Liivi sõja (1558–1583) mälestused. Rootsi kuningas Karl XII pidas meeleheitlikku kaitsesõda Rootsi Kuningriigi vastu liitunud Põhjaliidu riikidega. Ülekaalukate vastaste vastu sõdides ei olnud tal tegelikult võiduks mingit väljavaadet.
Põhjasõja kulgemise kirjeldus maismaal ja merel ning sõja kajastumine eesti suulises rahvapärimuses on käesoleva raamatu teema.